Lingvistiline kujunemine
Et mõista, millest jutt, alustame keelelisest mõistest masinaehitus.
Kui välja arvata mõned erandid, siis enamustes euroopa ja selle lähiümbruse keeltes tähistatakse kõnealust distsipliini masinaehituse või mehaanikainseneeriana. Seega saame öelda, et masinaehitus on sama mis mehaanikainseneeria.
| Mehaanikainseneeria | Masinaehitus |
| Albaania – inxhinieri mekanike | Eesti – masinaehitus |
| Hispaania – ingenieria mecanica | Läti – mašīnbūve |
| Iirimaa – innealtóireacht mheicniúil | Saksamaa – Maschinenbau |
| Inglismaa – mechanical engineering | Soome – koneenrakennus |
| Itaalia – ingegneria meccanica | Venemaa – машиностроение |
| Leedu – mechanikos inžinerija | |
| Malta – inġinerija mekkanika | |
| Poola – inżynieria mechaniczna | |
| Portugal – engenharia mecânica | |
| Prantsusmaa – génie mécanique | |
| Rumeenia – inginerie mecanica | |
| Slovakkia – mechanické inžinierstvo |
Eranditeks on masinatehnika skandianaavia keeltes ja masinainseneeria mõnes balkanimaa keeles.
Sõna mehaanikainseneeria pole Eestis ametlikult kasutusel, kuigi aitaks paremini luua sidet valdkonna ja seda esindava mõiste vahel.
EMEFi kodulehel ja infokirjades on masinaehitus ja mehaanikainseneeria võrdselt kasutusel.
Eestlaste seas ei ole sõna masinaehitus kuigi laialt mõistetud ja tekitab väga tihti segadust. Ka tehnikaala inimeste seas. Õppekavasid nimetatakse masinaehituseks aga lõpetaja kvalifikatsioonitunnistel seisab mehaanikainsener. Miks siis mitte masinaehitusinsener või miks mitte nimetada juba õppekava mehaanikainseneeriaks?
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi kuulub masinaehitus klassi “71129 Muud insener-tehnilised tegevusalad.“
SA Kutsekoja kutsestandardite registri järgi on valdkonna kvalifitseeritud insenerid mehaanikainsenerid, mitte masinaehitusinsenerid. Mehaanikainseneride kutsestandard jaotub Kutsekoja järgi “Tehnika, tootmine ja töötlemine” valdkonda “Inseneeria (tehnika, mehaanika)” kutseala alla.
Nagu näha, ei ole masinaehitus-mehaanikainseneeria käsitlus väga selgelt välja kujunenud. Samuti ei ole selle tegevusala sisu laiemale üldsusele tuttav, seda enam masinaehituse nime all.
Vikipeedias:
Ajalugu
Kirjutatud saksakeelse Wikipeedia artikli Maschinenbau põhjal
Masinaehitus kui institutsionaalne teadus tekkis 18 saj. teises pooles Inglismaal alguse saanud industrialiseerimise käigus. Esimesed näited masinaehitusdistsipliinide eelkäiatest on aga sama vanad kui inimkond: tõenäoliselt esimene tööriist inimkonna ajaloos kivist pihukirves, loodi inimese töö hõlbustamiseks. Kiviajal lisandusid vahendid puurimiseks ja saagimiseks. Vase leidmine tähendas üleminekut pronksiajale, kui avastati vase maagi sulatamine, sepistamine ja valamine. Mesopotaamia varajastes tsivilisatsioonides hakati esimesi insenere koolitama palees või templikoolides lugemise, kirjutamise ja aritmeetika alal. Olulisteks avastusteks olid ratas ja kaldtasapind.
Antiikajal loodud teoreetiline mehaanika sai paljudele tänapäeva inseneriteadustele aluseks. Archimedes, Aristoteles ja Aleksandria Heron avaldasid raamatuid ja kirjutisi kangide, kruvi, kaldtasapinna, köie, rihmaratta ja muude leiutiste kohta. Katapulti parandati süstemaatiliste katsetega, kuni leiti parimad mõõtmed. Archimedes tegi katseid erinevate metallide veeväljasurvega ja Heron ehitas esimese aurumasina. Kreeka teatri jaoks ehitati ka esimesed automaadid, mis said iseseisvalt liikuda. Roomlased võtsid Kreeka tehnika üle ja arendasid seda edasi, näiteks rihmarataste ja pedaalratastega kraanad, paremad katapuldid ja esimesed lihvimis- ning treipingid ja vesiveskid.
Keskajal levisid tuule- ja veeveskid kogu Euroopas ning neist sai peamine energiaallikas. Veskiehitajad said palju kogemusi tuule- ja veerataste, käikude, jõuülekannete ja muude mehaaniliste ülekandeelementidega.
jätkub …